A-osa hindamine algab hetkest, kui koer pannakse jäljele.

Koer peab töötama jäljel veenvalt, intensiivselt ja jätkuvalt ning olema nõuetekohaselt koolitatud.
Koerajuht peab tema ees olevale ülesandele keskenduma ning kaasa töötama. Ta peab suutma õigesti tõlgendada oma koera reaktsioone, keskenduma tööle ning mitte laskma ümbritsevatel kõrvalistel teguritel end häirida.

Kohtunik peab lisaks koera ja koerajuhi tööle jälgima ka üldpilti – pinnaseolusid, ilmastikuolusid, võimalikke ristuvaid jälgi ning ajafaktorit – ning ta peab tööle hinnangu andmisel neid ka arvesse võtma.

• jäljel püsimine (näiteks jäljetöö tempo sirgetel, enne ja pärast nurki, enne ja pärast esemeid)
• koera koolitustase (näiteks hektiline jäljealgus, surutud olek, vältimiskäitumise pakkumine)
• koerajuhipoolne lubamatu abi

Jäljeajamist raskendavad asjaolud:

• jäljepõllu pinnas (pinnast kattev taimestik, liiv, maastiku vaheldumine, sõnnik)
• tuul
• metsloomarajad
• ilm (palavus, külm, vihm, lumi), vahelduvad ilmastikutingimused

Jäljetööle hinnangu andmisel peab arvestama eeltoodud kriteeriumeid.

Pärast seda, kui koerajuht on jäljeajamiseks valmis koeraga töö alustamiseks raporteerinud, peab kohtunik valima jäljetöö jälgimiseks positsiooni, kust ta näeb nii jäljetööd kui märkab võimalikke koerajuhipoolseid mõjutusi ning kuuleb koerajuhi poolt antavaid suulisi käsklusi.

Positsiooni valimisel peaks silmas pidama ka seda, et kohtunik ei satuks piirkonda, kus koeral on õigus jäljel töötada ning arvestama koerajuhi isikliku ruumi vajadust. Kohtunik peab suutma jälgida kogu jäljetööd.

Kohtunik peab hindama seda, millise innukuse ja millise enesekindlusega või vastavalt ebakindluse või vältimisega koer oma töösse suhtub.

Jälje läbitöötamise kiirus ei ole hindamiskriteeriumiks seni, kuni koer töötab jäljel intensiivselt, ühtlaselt ja veenvalt ning ilmutab positiivset suhtumist jäljetöösse.

Kui koer kontrollib jälje asetust jäljelt lahkumata, siis seda ei loeta veaks. Jäljel ekslemine, maapinnast kõrgel asetsev nina, loomulike vajaduste rahuldamine, nurkades keerutamine, koera pidev julgustamine koerajuhi poolt, koerajuhipoolne abi koerale jäljeajamisel või esemete näitamisel (jäljenööri kaudu või suuliselt), vigane jäljeesemete ülesvõtmine, vigane jäljeesemete näitamine ning valenäitamine (eset ei ole või leitud ese ei ole jäljetegija pandud) on vead ning neid hinnatakse vastavalt (igaüks kuni - 4 punkti).

Jäljel tugevalt ekslemine, puuduva intensiivsusega jäljeajamine, tormates jäljeajamine, loomulike vajaduste rahuldamine, hiirte otsimine jm taoline alandab igaüks punktisummat kuni 8 punkti võrra.

Jäljetöö katkestatakse, kui koer eemaldub jäljest rohkem kui ühe jäljenööri pikkuse võrra. Kui koer soovib jäljelt lahkuda ning koerajuht teda selles osas takistab, annab kohtunik koerajuhile korralduse koerale järgneda. Koerajuht peab kohtuniku korraldusele alluma. Kui koerajuht keeldub kohtuniku korraldust täitmast, jäljetöö katkestatakse.

Juhul kui koer ei jõua jälje lõppu eeskirjaga ettenähtud maksimaalse aja jooksul (1. ja 2. astmes 15 minutiga, 3. astmes 20 minutiga alates jäljetöö algusest) katkestab kohtunik jäljetöö. Katkestamise hetkeni toimunud jäljetööd hinnatakse.

Juhul kui koer näitab ühe jälje kestel mõlemat võimalikku liiki esemetööd, st võtab esemeid üles ja näitab esemeid, siis see on viga. Hinnatakse vaid neid jäljeesemeid, mis on näidatud/üles võetud koerajuhi poolt raporteerimisel ettekantud viisil.

Jäljeeseme ebakorrektse üles võtmise või näitamise või valenäitamise eest (eset ei ole või leitud ese ei ole jäljetegija pandud) võib antavat punktisummat vähendada kuni 4 punkti võrra. (Kui koerajuht läheb pärast valenäitamist koera juurde ja saadab koera sealt uuesti jäljele. Juhul kui koerajuht annab käskluse jäljeajamise jätkamiseks jäljenööri lõpus püsides, ilma et ta eelnevalt koera juurde oleks läinud, vähendatakse punktisummat 2 punkti võrra.)

Leidmata jäänud jäljeesemete eest punkte ei anta. Juhul kui ühtegi jäljetegija poolt jäljele asetatud eset ei leita, saab A-osa hindeks olla maksimaalselt “rahuldav”. Siinjuures juures tuleb eriliselt arvesse võtta fakti, et koerajuht ei saa sooritada harjutust “esemelt uuesti jäljele saatmine”.

Kui koer püüab jäljetöö ajal hakata taga ajama nähtavale ilmunud metsloomi, võib koerajuht püüda koera kontrolli alla saada, andes käskluse lamamiseks. Kohtuniku märguandel tuleb jäljetööd jätkata. Juhul kui see ei õnnestu, jäljetöö lõpetatakse (hinnang: diskvalifitseeritud kontrolli alt väljumise tõttu).

Katkestamine/diskvalifitseerimine: